Sunday, 20 July 2014

A vacation is having nothing to do and all day to do it ehk pikad seelikud, maasikahunnikud ja vanaemade kootud õhtusöögid

Võtsime tüdrukutega aja maha ja seiklesime marsruudil Tallinn-Haapsalu-Kärdla-Kuressaare-Tallinn ja kõik, mis sinna vahele jäi. Muuhulgas jäid sinna vahele nii Kaisa kui ka minu vanaema ning hulgaliselt kohvikuid. Võite arvata, millisel vanaemarežiimil ma nüüd olen... Bring on the food.

Kohustuslik pilt roosa maasturiga @Haapsalu

Müüriääre kohviku taevalikud koogid

Raamatupoe kohviku mõnus atmosfäär...

... ja hea kraam

Heinapallid, põllud ja hobused @Koela











Hommikused loksumised @Rohuküla-Heltermaa praam

Õnnelikud pallikesed @kuskil Kärdla kandis

Taevalik Sacheri kook ja aeg-maha-teenindus @Kärdla

Maasikahunnikud @Kaisa vanaema juures

Vissimuud ja teised karvased @ kõrgessaare Sadam 

Suhtumine hääletamisse @ Trassil Triigi-Leisi-Kuressaare - maksame maasikates
Saaremaal pilte väga ei teinud, sest iga kord kui sattusime piltilusasse kanti, oli minu fotokas kodus. Me käisime karjääris ujumas ja see vaade oli amazing.... Põhjus, miks ma pean minema tagasi saaremaale olgu see siis augustis või järgmine suvi.

Nüüd ootab mind jälle tööinimese elu minu armsas rannabaaris, kus mul on vähemalt iga õhtu päikseloojang käest võtta :)

Olge musid ja nautige suve!

Sunday, 13 July 2014

Sometimes you just need to take a nap and "get over it".



Mõned pildid tänasest maal käigust :) 
Suutsin taaskord haigeks jääda ehk viimased 2 päeva olen ainult söönud ja maganud ja veel pikutanud. Tänu töölt vabadele päevadele leidsin aga aega piltide sorteerimiseks.

Eelmine nädal sõin põhiliselt arbuusi. Sattusid tõeliselt mahlased ja magusad viljad mulle kätte. Peale kilode kaupa niisama söömist, tegin ka kiire suvejoogi arbuusis, laimist ja jääst - väga mõnus.
Värskendav arbuusijook ;)


Ja siis paar pilti maalt:



Kuna ma olin väsinud ja midagi teha ei viitsinud, siis korjatud väike umbrohukimp oli minu ainuke asjalik tegu kogu päeva jooksul. Ülejäänud päev möödus päevitustekil raamatu peal magades.







Monday, 30 June 2014

“Will looked horrified. "What kind of monster could possibly hate chocolate?”

Juba neli päeva olen üritanud leida aega blogimiseks, aga võta näpust, jõuan kodus ainult koristada ja süüa teha. Täna võtan lõpuks end kokku ja üritan meenutada, mida ma nii meeleheitlikult blogida tahtsin..
Mälu veab alt, vanainimene juba. Pean valima pensionifondi ja no mitte ei tea mille järgi ma seda peaksin vaatama. Majandusklass, aga ikka täiesti saamatu.

Ma olen kahes kohas poole kohaga tööl, nii et ei saa vinguda, et mul igav suvi oleks. Isegi kui Eesti suvi keerab täiega ja bikiine pole isegi hakanud välja otsima. Augustis läheme Saksamaale masendusest shoppama.
Avastasin, et tööl saan endale smuutisid kokku keerata ja nii ma Nordes vast hakkangi Rimist puuvilju kokku ostma ja siis blenderdama vaiksete tundide ajal. Ja muidugi saab head kohvi. Täna käisime koos teiste suvetöötajatega kohvikoolitusel ja saime tehnika ka paika.

Instagrami kvaliteet :)


Juuni keskel panin endale sõiudueksami aja: esimene vaba aeg oli muidugi augusti alguses. Tore, nüüd siis tiirutan niisama isaga aiapoodides. Isegi kui ma linnas autoga veel väga ei orienteeru, siis Hortesed ja muud puukoolid ja aiapoed ning nende vahel sõitmine on mul nüüd üsna selged. Täpselt enne eksamiaja kinnitamist leidsin endale veel super sõiduõpsi ka, kahju, et enne ei võtnud end kokku ja õpetajat ei vahetanud.

Mis veel vahepeal toimunud on...

Tegin väikse grillika enda pool: naised, vein ja söök. Kokkamise poole pealt katsetasin peekoni-paprika marinaadis kanašašlõkki, grillitud virsikuid ja röstciabattal pestolaadset möksi. vot.
Kanašašlõkk, mida me Karoliga kiirmarineerisime, tuli tõsiselt hea. See seletas ka hiiglaslikku söödud lihakogust viie inimese kohta.
Retsept ise asub siin.

Virsikud, mis olid grillitud või ja meega, sobiksid hästi liha kõrvale, aga selleks ajaks kui virsikud grillilt ära tulid, oli liha juba kadunud.

Meie leivamääret ei saa ma päris pestoks nimetada, sest selle eesmärgiga ma teda ei teinud. Plaanis oli teha pastakaste, aga siis selgus, et pastat meie kodus ei leidu. Sai siis muud moodi ära söödud ja kõik olid väga rahul :) "Pesto" koosnes basiilikust, üleöö leotatud india pähklitest ja päiksekuivatatud tomatitest (koos õliga).


Kaisa tegi veel hiljem banaani-šokolaadi-martsipani keeksi, mis oli überhea ja ma olen juba 2 korda seda kodus ka teinud. Esimene kord avastasin, et võid ei ole ja panin kookosõli ning tegin väiksema koguse. Sellegipoolest ei jõudnud ma pildistamiseni, sest esiteks, ma unustasin ja teiseks, see söödi kohe ära.
Teine kord olin targem: ostsin või, tegin õige koguse ja tegin kohe pilte.




Ülejäägist said muffinid


Varsti tahaks midagi suvikõrvitsatest teha, sest neid on meil juba paar tükki peenras valmis saanud. Tuleb otsida uusi ja huvitavaid retsepte ;)

Ahjaa. Viimase aja väljas söömise kogemused:
  • Käisime Türgi söögikohas Rävala puiesteel. Nimi oli minu jaoks hääldamatu ja meelde ka ei jäänud, aga koogid ja küpsetised nägid head välja. Ostsin 2 pisikest baklava tükki. Kreetal sai kunagi proovitud, kuid olen alati arvanud, et Eestist ei saa sama head kraami. See seal oli aga peaaegu sama hea :)
  • Eile sai käidud Gruusia restoranis vanalinnas. Tellisime adjaruli hatšaburi ja kanašašlõkki. Tõeliselt hea elamus ja väga väga toitev. 



Sellega siis praegu kõik. Kuidagi mitte minulik postitus seekord: vähe pilte ja rohkem teksti.

TranslationI’ve been wanting to blog for days but I’ve been a bit short on time. When I am home, all I have time for is cooking and cleaning. By the time I found time to blog I completely forgot what I wanted to write...
I guess choosing my pension fund makes me lose my memory. It is hard being an adult, huh.

I can’t whine about having a boring summer, since I have two part-time jobs which I really enjoy. However I have to whine about the “Estonian summer.” I haven’t even bothered searching for my beach gear since there probably will not be an opportunity to sunbathe or swim. Horrible.

This is the reason why I planned a trip to Bremen this August. Depression shopping.

Despite the weather I still organized a small BBQ with my girls, wine and awesome food. I made chicken kebobs with bacon marinade, grilled peaches and pesto (or sth like that). Darn good.
Later Kaisa made some cake with Vana Tallinn liqueur, banana, marzipan and chocolate. That was even better. Since that night, I’ve made this cake twice. 


That’s about it for today J

Sunday, 22 June 2014

Crème brûlée

Kui ma selle kreembrülee ahju panin, siis ma kartsin, et see läheb aia taha. Täna on lihtsalt selline ebaõnnestumiste päev. Emps naeris mu üle, kui ma kokkasin, sest mul oli tõesti pea laiali otsas..

Aga välja tuli teine :)

Järgmine kord teen paar muudatust, aga muidu täitsa asjalik plönnike. Tegin paar kiiret pilti:





Suve alguse elamused




Kui ma ei eksi, siis eile algas ametlikult suvi. Ilm oli pooleldi perfektne: päike oli, aga tuul meenutas pigem veebruarikuud kui jaanipäeva. Siiski. Suvi on suvi ja suvega peab seostuma spontaansus. Nii üritan ka mina võtta sellest lühikesest kolmekuulisest puhkusest nii palju kui võimalik.

Niisiis, tooksin välja suve esimese päeva suurimad "elamused" ja "avastused"

Trummipõrin.

Parim raamatuelamus

On nagu polePärast paaripäevast raamatu mõttetult kotis kaasas tassimist, tegin täna lugemisega algust. Arvestades fakti, et selle raamatu andis mulle mu vanaema, siis olin ma väga positiivselt üllatunud. Mõnus lugemine täis spontaanseid reisikogemusi ja huumorit. Soovitan 16+ inimestele.

Kirjeldus Apollo kodulehelt:
"Debüütromaanis „On nagu pole“ kirjeldab Alan Adojaan enda uskumatuid ja hullumeelseid seiklusi ning analüüsib oma kummalisi suhteid ja veidraid inimkaraktereid. Nende otsa komistab ta millegipärast pidevalt, trippides ringi lõbu, töö ja armastuse otsinguil. Esimeses osas sööstab autor tundmatusse Brasiilias ning pärast seda, kui ta ühe päevaga miljoni kaotab, lähevad asjad ainult hullemaks. Üks absurdne juhtum ajab teist taga. Alan tutvub vulgaarse džässidiiva, gangsterite ja pärakupostiljoniga, korraldab Rios tänavaröövi, peab lahinguid Cabo Frio ahvidega, kohtab eestlasi, külastab erinevaid patuurkaid ja riskib eluga. Sellele järgneb veidi rahulikum periood Hollandis, kuhu autor läheb oma kriisi seljatamiseks ülikooli õppima. Hollandis võitleb ta tuvidega ja rongifirmaga, põletab närve Briti lehmikuga, armub itaalia tüdrukusse. 
Pärast magistrikraadi omandamist järgnevad taas hullumeelseid juhtumisi täis Brasiilia-reisid. See raamat viib sind lennule kohtadesse või olukordadesse, kuhu tavaline inimene ei satu ja lajatab mõnusa huumori, äraspidise elufiolosoofia ning omapärase maailmavaatega. Konkurentsitult selle aasta lõbusaim lugemine."


Miks mul võttis kaks päeva, et raamatut lahti teha? Sest ma olin veel liiga sügaval eelmise raamatu maailmas. Amanda Hocking kirjutas kunagi ennemuiste (2012) sellise teose nagu "Torn". Peab tunnistama, et ma ei olnud sellest enne ostmist midagi kuulnud ning kaane järgi oleksin oodanud hoopis teistsugust sisu. Raamatu soetasin Paavli kaltsukast, kust ma ikka tavaliselt kõik oma võõrkeelsed raamatud soetan. 
Oleks muidugi olnud tark guugeldada enne, kui osta, sest PEALE läbilugemist avastasin, et tegemist oli triloogia teise osaga. Minu kummardus autori ees, sest ma ei saanud arugi, et mul mingi osa infost puudu on, ma arvasin, et story peabki vaikselt lahti kooruma...
See raamat hoidis mind mitu ööd järjest üleval, ignoreerides oma juba niigi väsinud silmi.



Parim joogielamus

Minu sünnipäeval viis Karl mind Sushihouse'i sööma, kus me avastasime tõelise "wow" efektiga veini. Lahkusime sealt siiski vaid teadmisega, et tegemist on punase ploomiveiniga. 
Kuna ma juhtumisi olen nüüd täisealiste pundis, siis tuli ka ära teha see uhke hetk kui saan näidata müüjale oma dokumenti. Tulemus: oodatud uhke tunde asemel tunnen ennast vanana ja veini kõrvale peaks avama vast ka pensionifondide võrdlustabeli.
Vein mille ma ostsin oli ka ploomivein, kuid seekord valge. Tegemist oli mahedama ja vähem magusa verisooniga punasest ploomikast. Ma pole päris kindel, kas tegu on sama firma veinidega, aga igal juhul on need väga mõnusad limpsimisjoogid :)



Parim toiduelamus

Tulin just paar tundi tagasi töölt koju ja, nagu viimastel päevadel kombeks, ootas mind külmkapis jälle midagi uut ja huvitavat. Eile saatsin emale sõnumi, et poest toodaks salatimaterjali. Selle all mõtlesin näiteks mingit juustulaadset toodet, mida kasvuhoonest saadud salati hulka segada. Koju jõudes oli laud täis pähkleid ja kommi. Peaaegu...
Täna aga leidsin külmkapist Gourmet Clubi röstikaraski, mis on tehtud täistera odrajahuga ning saaremaa või karulauguga. Nime Imre Kose olin küll kuulnud, kuid siiani ei osanud ma teda väga millegagi seostada. Nüüd ma oskan :)
Võibolla oli mul lihtsalt kõht tühi ja kõik oleks hästi maitsenud sel hetkel. Aga see karask, röstitult, peale määritud karulauguga võid...




Ja nii ma oma võileivast ilma jäingi...



Veel pean ära mainima Kaisa tehtud keeksi banaani, Vana Tallinna jäätiselikööri, martsipani ja muu hea kraamiga. Väärib kordamist :)

Parim istun-siin-ja-naudin-elamus


Mulle meeldib töötada rannabaaris, isegi kui tuul tahtis täna padjad ära viia, rääkimata menüüdest. Üks hetk jõuab eestlastele kohale, et ei tasu juunikuus paradiisiilmast unistada ning nad patseerivad randa ka jaheda ilmaga! Suvi on lühike, ei ole aega ilma suhtes valiv ollla.
Eilne päikseloojang oli jalustrabavalt ilus ning ma kirusin end pikalt, et mul kaamerat kaasas polnud. Illustreerin siiski telefoni pildiga, mis vähemalt iseloomustab midagigi :)
Ka täna istusin pärast tööd rannas kott-toolis ja lugesin raamatut: isegi kui õues tundub külm olevat, siis bleedi sees ja päikse käes soojenedes on ikka mõnus küll!


Parim peoelamus

Tulekski hakata suvel võimalikult palju kultuursetel üritustel käima. Siiani on minule kõige suuremat elamust pakkunud Bastioni aias toimuv iga-teisipäevane salsapidu. Paadunud salsafriigina ei saanud ma jätta ka seda tantsupidu katsetamata. Ma ei olnud ikka paar-kolm nädalat tantsinud, aga see tunne oli super!
Kui ma muidu olen, ütleme ausalt välja, kohvisõltlane, siis salsa suudab minu kofeiinilaksu asendada, isegi üle trumbata :)
Pilt tuli kuskilt Google otsingust. mina ei oma :)

Sellised on minu emotsioonid suve esimeste päevade kohta. Lähiajal vist nii rohke mulaga tekstiga postitust ei tule, aga ehk suve lõpus teen jälle taolise postituse uute söökide, jookide ja kohtadega ;)

Ilusat jaani!